Veel veidi, natukene erinevaid viise katsetatud. Lisaks peotäis kõrvarõngaid.
Siin pildil kogusin kokku “paeltikandi” ehted, mis pakkimata käepärast olid. No on armsad, tohutult armsad. Käed ei püsi paigal, tahaks aga uuesti katsetada. 
Prossid
Kaelakee ripats.
Sellest ripatsist saab kaelakee.
Mulle tundub, et väga hästi sobib sellise ripatsiga kokku puuvillapael ja libisev aas. Mugav kaela panna ja hea parajaks timmida ehte riputuspikkust.
Peen töö see tikkimine. Eriti paelaga…. 
Tegelikult pole paeltikandiga muud midagi ühist kui välimus. Kõik see peen töö on tehtud ikka polümeersaviga. Ilus peen tehnika. Kui neid eelmistes postitustes olevaid peeneid nikerdusi tegin, siis teadsin, et tahan proovida ka rahvuslikumat motiivi voolida. Seda enam, et järjest rohkem soovitakse rahvuslikel teemadel õpitube. Peagi see teema õpituppa ka jõuab!
Nii mõnus nokitsemine. Ma armastan seda tehnikat!
Ei tea veel sellele tehnikale õiget eestikeelset nime. Peab paluma keeleabi.Aga see ei muuda minu praegust sümpaatiat selle tehnika vastu, nimetagem seda kuidas iganes. Tõesti, ma isegi unes nägin seda tehnikat, sest mind ei rahuldanud see tulemus, mis on eelmises postituses. Mõttel on tugev jõud. Ma mõtlesin teoorias enda jaoks välja selle tehnika, uurides netiavarustest analooge. Täna tööle asudes, leidsin et teooria oli õige ja tulemus rahuldavam kui esimene katsetus. Nüüd olen selles tehnikas vaimustuses. Kindlasti tuleb see teema ka õpituppa. Aga ennem harjutan veel ise.
Karnaaks Õpitoa Facebooki lehel käimas fänniloos. Ootan teie soove õpitubade kohta. Auhinnaks see ripats. Loosimine toimub 1.jaanuaril.
Loos toimub SIIN
Olen ammu imetlenud peenemat nikerdamist saviga. Internet Exploreril oli isegi mällu talletatud üks tore kunstnik, kelle töid käisin uudistamas Flickr-is. Üks päev otsustasin korrastada favoritiitide kataloogi Exploreris ja korrastasin selle nii ära, et kogemata kadus ka selle toreda kunstniku lehekülg. Nime kahjuks ei mäleta, vist oli keegi hollandlane ja nimi algas E-tähega. Kui keegi leiab, siis võiks mulle märku anda.
Igatahes, Viki saatis mulle skype-is lingi ühe teise kunstniku kohta, kes juhtumisis samasuust pisiplastikat teeb saviga. Siis ühel hetkel olin valmis isegi seda proovima. Nii siis kulus mitu päeva, iga päev natukene nokitsedes, mõeldes, kuidas ikka paremini teha. Kas pisikeste detailide vahel peaks olema ruumi või on need üksteise kõrval? Kui suured erinevused peaks olema lilleõie ja lehtede vahel. Tööd , milles on näha progressi reastan üles siia.Töödest viimase, prossi juures hakkasin aru saama selle tehnika sisust. Kindlasti katsetan veel seda. Tundub et praeguse aastaajaga sobib selline nokitsemine mulle hästi. Ajal mil on üldiselt kiire, tahaks teha aeglaseid asju. 
Mõni asi veel lisaks siia Ma olen vaimustuses Terje Taltsi Vintage´i stiilis köidetest, kaartidest, kalendritest. Paides oli 2 koolitust kalendrite tegemise kohta. Kahjuks mõlemad ajad mulle ei sobinud aga tekkis kange soov ka kalendreid meisterdada. Otsisin internetist kalendrite aluseid, muutsin fonte ja veidi kujundust ja muus osas lähtusin varem Terje kaardikoolitusel osaletud teadmistest.
Esimeseks kalendriks tegin Ketterile, meie 16-aastasele sugulasele Pandora stiilis käekee juurde seinakalendri. Taust on mõnusalt krobeline must kartong, lisaks hall ja lilla kartong (lilla on pildil küll muutunud siniseks) Romantilised roosid ja pits ka. Üsna tume üldtoon aga samas tundub tütarlapselik ja lihtne.
See kõvera ülaäärega kalender on Zelluloosist ostetud paberile kleebitud.
Seda võib nimetada proovitööks. Aga samas kõlbab täiest kalendriks, mida panna endale töönurka seinale, kasvõi õpitubade märkimiseks.
See kalender on täitsa tore. See Zelluloosi paber meeldib mulle väga ja sobib kokku kollase kartongiga. Kui saaks eerungi ka veel täpsemalt lõigatud, oleks hea. Aga siin aitab vist küll ainult praktika. Mida rohkem teed, seda vilunumaks käsi läheb.
Seda ja teist. Vabandan kehvade pilditulemuste pärast. Täna ei saanud fotoaparaadiga sõbraks ja päevavalguses pildile tegemisele lootma jääda ei saa kui õues on suur vihmatorm.
Aga ülevaate saab siiski mõningatest tegemistest. Ei teagi kas edevusejanu on möödas või ei ole ma viimasel ajal oma töödega rahul, aga paljud tehtud tööd ei jõua pildile ja ei teki tunnet et neid peaks pildilisel kujul arhiveerima. Aga vblla hoopis asi selles, et olen pühendunud rohkem oma põhitööle- arhitektuurile. See pakub mulle praegu suurt rahuldust.
Aga tagasi ehete ja saviteemade juurde.
Olen uute traadiväänamise teemade otsinguil, õpitubade tarbeks. Eks ikka nii, et proovin, mõõdan, panen kirja. Proovin veel, otsin parimat tehnikat jne. Õpitoa teemaks said taoliselt väänatud kõrvarõngad või ripats.
Põimimise teema. vajab katsetamist ja täiendamist. Klaaskivi näeb välja kui lutsukomm.
Vahelduseks savi – Lumehelbe mustriga kaleidoskoobi tehnikas valminud helmed. Suuremaid ja väiksemaid. Rohelise-kollase-valgega tulid eriti toredad, neil jäi mulje nagu oleks seal helme sees kuuseoksad.
Jääkides sai ka toreda mustri valmis rullitud, lõigatud ja dekoreeritud Pearl Ex pulbritega.
Väikesed savilillekesed Tša-tša käekees.
Kuusekaunistused.
Roosiprossid.
Apelsinid.
Pihud täis apelsini kõrvarõngaid
Liiliamustriga karbike
Õpetamise käigus on valminud selle postituse ehted (peale viimaste traadiväänete)
Liblikad, heledamates neist olen kasutanud uusi pastelltoone. Meenutavad pigem kirjusid lilli kui liblikaid. Need liblikad, mis esimestena sai tehtud, meeldisid mulle oluliselt rohkem.
Roosid, milles katsetasin virsiku tooni ja hõbedase savi kooslust. Päris hea värvikombinatsioon, mulle tundub. Rinnanõela roosiga olen, üle pika aja, ise ka rahul. Selle järgi tundub, et mulle sobib pigem suuremat sorti rooside tegemine.
Kiirelt valminud roosi-kõrvarõngad üheks õpitoaks, kui avastasin tundi ette valmistades, et polegi ühtegi valmis näidist õpilastele ette panna. Roosid said valmis küll ühes eelnevas tunnis.
Siin peaks pildil olema veel üks väike orhidee. Aga paraku eksleb see kuskil Võrus. See on see, kui udupeenete sallide kandmise aegu ei pane kõrvarõngastele taha kinnitusi ja nii neid üksikuid kõrvarõngaid juurde tekib.
Vastseliina õpitoas valminud erksast kollasest, rohelisest ja õunarohelisest arhailised helmed. See kollane tundub selline, mis meeldib pigem teismelistele preilidele. Minu jaoks liialt erk, aga kuna ma tahan kokku sobitada just neid värve, mis mulle tunduvad väikese kiiksuga, siis jätkan katsetamist.
Jätkates seda erkkollase ja rohelise mängu proovisin neid ka orhidee juures. Kärts, liiga kärts, aga samas põnev.
Veel üks värvimäng. piparmündiroheline ja kollane koostöös orhidees. Mõjuvad õrnalt ja puhtalt. Valminud Tartus.
Veel värvikatsetusi. Kokku sai sobitatud õunaroheline ja õrn lillakas (uus toon). Neile värvitükkidele peale vaadates, ei oleks osanud arvatagi, et need omavahel sobima hakkavad, seda enam ma neid katsetada tahtsin. Tulemuseks päris hea värvimäng. Sulemustri tehnikas erinevalt laotud lilled.
Väänan traati ka ikka veidikene, seda enam, et õpitubades küsitakse hoolega traaditeemasid. Ma tegelen sellega. Ikka tegelen. Kuigi saviteemad tulevad mul praegu kergemalt välja, siis traat on ka ikka huvitav. Tegelen nii uute saviteemade kui ka traaditeemadega. Siin on unenäopüüdja, spiraalid ja muud traadiväänamise võtted.
