Fimo paeltikandiga ehted (veel) kingitusteks. (16.dets 2012)

 

See fimo paeltikandiga rahvuslik pross läheb jõulukingituseks   minu lapse lauluõpetaja Helile,  terve  kollektiivi poolt, no tegelikult siis terve selle lasterühma poolt kes seal laulutunnis käivad  iga nädal koos. Üks lapsevanem, Meelika, paneb selle  vahva prossi endavalmistatud ehtekarpi ja homme  kontserdil antakse kingitus üle.

 

Kallitele töökaaslastele Evelinile ja Anne-Reedale  lähevad kingiks need  paeltikandiga kõrvarõngad ja muidugi ka pähkliampsukesed.

 

Evelinile

Anne-Reedale

Veel veidieke paeltikandiga  kõrvarõngaid

 

Need on  pimendas helendava paeltikandiga.

Eriti edevad  kahekihilised lillekesed.

 

Siin katsetasin kameealust, millel õõnsus sees. Saab ka neid aluseid kasutada kui ei ole “päris” kameealuseid.

Kingitus Ragnele. (13.dets.2012)

 

Minu lasteaia ajast sõbrannale valmis  jõuluks üks  ehtekarbikene, pronksjates toonides käekee koos kõrvarõngastega, suhkrupähkliampsukene, isetehtud kaart heade soovidega ja hetke lemmiktee Rooibos apelsini ja mango lisandiga.

Karbiga läks selliselt, et  tegin ühe karbi valmis. Esialgu olin rahul, mida päev edasi seda rohkem hakkas närima, et midagi on ikka  jamasti.  Ragne on ise korralikkuse etalon. Tema pealt on mul palju õppida  kodumajandusliku korrashoiu koha pealt. Käsitöö on tal ka alati laitmatu.
 

  No ei andnud asu see karp ja otsustasin ikkagi uue teha, siis sain aru mis vea olin teinud esimese karbiga. Olin sisemised paberid pannud karpi ühes tükis,  aga selle tulemusena jäi tagasein kuidagi  kangelt painduma. Nüüd tegin “õigesti” ja jäin tulemusega rahule.  Ragne on inimene, kes kindlasti oskab hinnata käsitööd, kuna ta ise heegeldab ja koob väga palju. Ma ei teagi ühtegi teist inimest kes on elus nii palju kudunud.  

Häid pühi, kallis sõber!

Helmetraadil põimitud ehted ja suhkrupähkli ampsukesed (dets. 2012)

 

Need ehted on kõik valminud minu rongisõitude aja, ennem  hoolega  välja valitud ja kokku sobitatud helmestest. Enamikes on kasutatud erineva suurusega  lihvitud helmeid. Kuna käekeed on üsna edevad, siis sinna juurde  tegin tagasihoidlikud ühe helmega kõrvarõngad.
   Väga mõnus viis  tundmaks, et rongis veedetud aeg ei ole kulunud mitte niisama mõtete mõlgutamiseks vaid  lisaks veel käsitööd tehes. Need on  osake jõulukingitustes.

Alumisel pildil on  selle aastaste jõulupakikeste lisad- suhkrupähkli ampsukesed pakendatud  püramiid karbikestesse.

Fimo paeltikandiga ehted (dets. 2012)

 

Kameealusega kõrvarõnga toorikud on imelised selle tehnika  esiletoomiseks. Olen jätkuvalt võlutud sellest tehnikast.

Moonid, kinkekarbid.

 

Õpitoas on ammu olemas teema, aga pole veel viisakat väljendust leidnud  õpitoa teemade nimekirjas. Nüüd on!  Jõuluteemana  pakun lahendust ka karbi tegemiseks. Lõike leiab  www.karnaaks.wordpress.com lehelt.

 

Traati, seemnehelmeid ja põimingud (okt. 2012)

 

Kergemat sorti õpitoa tarbeks  valminud traadipõiming. Traadipõimingud võtavad üldiselt  õpitoas palju aega, seepärast mõtlesin välja ühe kergema teema.

Seisvad savihelmed eheteks! (okt. 2012)

Aegajalt, kui ma  avan ühe kasti, kuhu ma  panen juurde pidevalt  savis helmeid, mis jäävad ootama oma aega, mil nad eheteks valmivad, võtan ma sealt mõned  savihelmed ka välja. Kui ma siis juhtun rongiga tööle minema, siis on ikka väga mõnus seal see 40 minutit nikerdada ehete kalla. Parasjagu nii pikk aega kui korraga  enne ja peale tööpäeva viitsiks  nokitsemisega tegeleda. Selle tulemusena valmisid   mitmed ehted. Osad said kiirelt pakendatud, aga siin on pildile jäänud üks ports lehekestega kõrvarõngaid.

Ma seda pilti vaatasin, siis tundus et ma olen seda juba näidanud kuskil, aga tegelikult asi selles, et  savihelmed on mul ju  õpitubades valminud ja seepärast on need “vanad tuttavad” mulle ja   taolisi kõrvarõngaid on valminud ennemgi.