Täna käis Viki Kehras õpetamas karbi tegemist. Nagu ikka, peale vaadates tundub teema keeruline ja kui esimesed podinad peas ära podisetud, siis asusin entusiastlikult töö kallale. 10 korda mõõda ja 5 korda lõika. Minu entusiasm sai väikese tagasilöögi, kui otsustasin ennem kõik tükid korralikult papile välja mõõta ja ennem lõikama hakkamist neid uuesti üle mõõtes, selgus siiski, et jooned papil on viltu. Uued mõõdud peale ja siis lõikama. Noa tera oleks ennem võinud ära murda, oleks saanud teravama noa… KOHE… mitte peale mitmekordset nüsimist. Oleks, oleks oleks…..Ei ole hullu, lõikamisega muskel kasvab. 
Minu karbi suuruse tingis kaasavõetud vintage-stiilis kaardike, mille eelnevalt olin ise valmis teinud. Tahtsin seda kasutada kaane peal. Sain peaaegu viimasena oma tükid siiski lõigatud. Osadel olid juba kaunid paberid selleks ajaks tükkidele peale kleebitud. Kleepisin paberid pappidele peale, sättisin kokku. No ei midagi ületamatult keerulist, aga siiski mõned vajalikud nipid-trikid, mida Viki lahkelt jagas.
Sain selle karbi tegemise juures selgeks ka nööbi uuendamise tehnika. Katsin nööbi sama paberiga, mis katab mu karbi kaant. Samuti sain häid ideid pael-kinnise tegemiseks.
Lõpetasin karbi kodus, tahtsin lisada sisule ka veidi vintage- stiili. Kokkuvõttes tuli väga tore karbike. Juba ma unistan udupeentest paberitest, mida müüakse Zelluloosist, et veel karbikesi teha.
Soovitus: kui Teil on karbi tegemise soov, siis kindlasti võtke osa Viki karbi koolitusest. Kuna tal on seal jagada mitmeid nippe.
Aitähh Vikile !
:D mis nippide jagamine, see ongi ju õpituba :D
ReplyDeleteNii lahe on ka vahel teisi õpetajaid ise juhendada...vast kohtume veel :)
Nüüd tulen mina sinu juurde :D