Hiljuti oli traadi heegeldamise õpituba ja nüüd ei saanud ise enam pidama. Punase-valgega heegeldasin tunnis valmis ja ülejäänud kolm peale tundi, ühe suisa öösel Herule Poirot´d vaadates. Sõbranna Rakveres ärgitab võtma kätte jälle heegelnõel koos lõngaga, aga ei veel ei ole tunnet et tahaks midagi heegeldada lõngaga. Kuigi peas keerleb üks sonimüts, mida olen proovinud kunagi ammu ja millest on ka juttu vanas blogis. Aga praegu jääb see veel ootele. Praegu tundub, et tahaks veel heegeldada traati, et eemalduda mõnede teiste “peab tegema” tööde eest. :)
Väga sümpaatsed keed :) Eriti see kollase-rohelisemummuline torkab silma :D
ReplyDelete